Miks osta kunstitrükiseid?

Paljud arvavad, et trükis on justkui kehvem variant võrreldes originaaltööga, aga tahaksin sellele vastu vaielda. Kunstitrükised on tõesti suurepärane võimalus soetada oma lemmik kunstnike töid ilma eelarvet lõhki ajamata, aga peale selle on trükistel veel palju häid omadusi ning näiteks digikunstnike jaoks ongi trükised ainuke viis rahva kodudesse raamituna saada. Aga mis neis siis nii head ikkagi on (minu loomingu kontekstis)…

1. Trükised on detailidest, mida muidu ei märka

Kunstitrükised on minu jaoks lausa imeline võimalus eksponeerida alkoholitindi maalide võrratuid detaile! Need on omaette teosed, sest võimaldavad suurendada originaalil ühte kohta ja näidata seda ülielu suuruses. Näiteks on teos “Kuldne Jõeorg” tegelikult originaaltööst umbes 10 cm pikkune jupp, mis on professionaalselt skännitud, minu poolt värvikorrektsiooni läbinud ja tolmukübemetest puhastatud (üllataval kombel väga rahustav protsess). Olen endise graafilise disainerina väga kriitiline trükiste kvaliteedi osas ja seega pööran erilist tähelepanu trükise teravusele ja kvaliteedile.

Originaalteose ja trükise võrdlus:

2. Kunstitrükised on “kuulikindlad”

Trükised on tegelikult ka kuulikindlamad kui originaalid, eriti just alkoholitindi maalide puhul. Originaalid on UV-valguse suhtes üsna tundlikud ja väga pikka pidu nendega ei ole, kui teos riputada seinale, millele päike pidevalt peale paistab. Trükised seevastu on vastupidavamad ja nende puhul ei pea nii ettevaatlik olema.

Olen valinud trükiste jaoks kõrgkvaliteetsed arhiivipaberid, mis on happevabad ja vananemiskindlad, ehk ei kolletu. Mulle eriti meeldib nende tekstuur! Matt paber on kergelt krobeline ja metallic särab šarmikalt. Suutsin valida paberivalikust kõige kallimad nagu ikka, aga minu jaoks on siiski oluline, et kui üldse midagi teha, siis kvaliteetselt ja kestvalt. Paberist ma võiks muidugi rääkima jäädagi — see on mu nõrk koht, lähen lausa ekstaasi, kui saan uusi eksklusiivpabereid kuskil näperdada…

3. Neidki pole lõputult

Suuremõõtmelised trükised on mul piiratud väljaanded ehk limited edition. Kui välja antud trükiste arv täis saab, siis rohkem neid juurde ei tule ja saad kindel olla, et oled üks vähestest, kes omab seda rariteeti. Mine tea, äkki tuleb ka minu tähelend ja siis ei oma sa mitte ainult imekaunist eesti kunstniku teost vaid ka investeeringut oma tulevastele põlvedele…

Aga milleks trükiste arvu piirata? Ma ei taha, et asi läheks tehaseks ära, kus lõputult ja ilma sügavama mõtteta plakateid toodetakse. Iga suuremõõtmeline trükis on minu jaoks eriline ja väärib kuulumist oma kindlaks määratud suurusega hingekarja.

4. Trükiseid saab eri suurustes

Ja mitte üldse vähe oluline punkt — kui originaali on vaid üks suurus ning detailid kaugelt vaatamiseks väikesevõitu, siis trükiseid on võimalik pakkuda mitmes mõõdus ja saad valida just endale sobivama. Kuna osa detaile on alkoholitindi tehnika puhul võimatu päriselt suurelt teostada, siis olengi trükiste jaoks valinud oma maalidel välja mõned huvitavamad kohad ja suurendanud neid mitmeid-mitmeid kordi. Trükiste mõõdud on seni ka pigem suuremad olnud, alates 30×40 cm, et kogu seda ilu ikka suurelt näha oleks.

 

Julgustan ostma kunstitrükiseid ja mitte ainult minu enda omi, vaid ka teiste kohalike ja väljamaa kunstnike teoseid. Me võiksime tuua kunsti oma kodudesse, kontoritesse ja teistesse keskkondadesse, kus me igapäevaselt viibime ja mitte kulutada oma raskelt (või kergelt) teenitud raha mingi masstoodetud jura peale. Võin garanteerida, et loon oma trükiseid ning originaalteoseid hinge ja armastusega; pahna ei tooda ja kui peaks kunagi selline mõte tulema, siis luban, et pakin oma laagri kokku.

Mida võiks teada alkoholitintidega maalimise kohta

Mind lummasid alkoholitindid ja nendega tehtud maalid esimest korda umbes aasta tagasi, 2023 aasta jaanuaris. Alkoholitintidega maalimine oli midagi nii teistsugust, et tahtsin kindlasti proovida. Värve oli üsna lihtne saada, esimesed värvid tellisin Eriartist ja sobiva sünteetilise paberi Skizzest. Föön oli kodus olemas ja seiklus algaski.

Mis on alkoholitindid?

Alkoholitindid on ülimalt pigmenteeritud värvid, mis on lahustatud alkoholis. See unikaalne koostis võimaldab värvidel vabalt voolata ja luua silmatorkavaid efekte mittepoorsetele pindadele nagu Yupo paber, keraamilised plaadid, klaas ja metall. Alkohol aurustub kiiresti jättes pinnale voogavaid mustreid. Tänu nende läbipaistvale olemusele saab alkoholivärve kihiti peale kanda, et luua oma kunstiteoses sügavust ja intensiivsust.

Alkoholitintidega maalimise tehnikad

Üks põnevamaid aspekte alkoholivärvidega töötamisel on erinevate tehnikate katsetamine. Tilgutamisest ja valamisest kuni pintslite, templite, kõrte ja õhupuhurite kasutamiseni – värvide manipuleerimiseks on lõputuid võimalusi, piiranguks ainult fantaasia. Kõrsi ma siiski ise väga ei soovitaks, kuna alkoholitindid on sissehingamisel ka toksilised ja kõrrega puhudes paratamatult oled oma näoga otse nende aurude sees. Alkoholitinte saab lahjendada nii eriti kange isopropüülalkoholiga kui ka spetsiaalse lahustiga (blending solution). Esimene variant on rahakotile sõbralikum ja mulle endale meeldib isopropüüli käitumine tintidega ka rohkem.

Õige pinna valimine

Kuna alkoholivärvid töötavad kõige paremini mittepoorsetel pindadel, on oluline valida õige aluspind. Sünteetiline paber nagu Yupo või Nara on alkoholivärvide kunstnike seas populaarne valik tänu nende siledale pinnale ja kuidas nad värvidele vastu peavad – neid saab pekki läinud töö korral uuesti puhtaks tõmmata (Narat paremini kui Yupot, see jätab kerged plekid maha). Kasutatakse ka teisi pindu nagu keraamilised plaadid, klaas, plastik, metall. Võimalik on kasutada ka poorseid aluspindu, näiteks lõuend, kui need õigesti ettevalmistada ja muuta mitteimavaks.

Ruumi ettevalmistamine või õige aja valimine

Alkoholitindid toimivad kuivas ja kõrge õhuniiskusega ruumis päris erinevalt, üldjuhul ajavad alkoholitindi kunstikud taga seda efekti, mis kuivas õhus tekib, aga olen näinud katsetusi ka niiskemates tingimustes. Põhiline erinevus on, et niiske õhk põhjustab maalile tilgakeste tekkimist, tintide pigmendid eralduvad ja näiteks mustast tindist saab sini-roosa-lilla-hall ning värv ei kinnitu korralikult paberile. Kui võimalik, siis vihmase ilmaga ei maali või kasutada õhukuivatit.

Ohutusmeetmed

Kuigi alkoholivärvid on üldiselt ohutud kasutamiseks, on oluline võtta mõningaid ettevaatusabinõusid. Kuna alkoholi aurud võivad olla tugevad, peab jälgima, et ruum oleks hästi ventileeritud ja vajadusel võiks kasutada ka maski. Otsene kokkupuude nahaga ei ole ka ideaalne ja silma ei tasuks seda kindlasti ajada. Pean tunnistama, et kindaid ma ei kasuta, näpud on tihti värvised ja maski ostmisega olen ka venitanud. Suuremaid maale tehes on küll tunda olnud, et akente lahti hoidmine ei ole päris piisav ja oleks ka maski vaja. Lähen varsti poodi!

Perfektsust ei tasu taga ajada

Seda pean endale ikka ja jälle meelde tuletama, mõnikord läheb protsess täiesti mokkamööda, teinekord kirud end laua alla ja tahaks kõik värvid nurka peksta. Alkoholitindid on oma olemuselt tihti ettearvamatud – pilt on silme ees, mida tahaks saavutada ja need värvid lihtsalt ei allu. Või kui varasem töö tuli imeline välja, siis seda korrata on pea võimatu ja identset tulemust ei saa isegi loota mitte. Alkoholivärvidega töötamisel tasubki aktsepteerida fakti, et kunagi ei tea mis saama hakkab. Siiski vead ja ootamatud tulemused viivad sageli kõige kaunimate tulemusteni.

Kunstitööde kaitsmine

Kui alkoholitintide meistriteos on valmis, on oluline katta see lakiga, et kaitsta värve ja tagada nende püsivus. Kindlasti peab kasutama UV-kaitset, sest alkoholitindid on väga valgustundlikud ja otsese päikese käes liiga head tulemust loota ei tarvitse. Mina katan kõik tööd UV-kaitsespreiga, aga sellegipoolest ei soovita ma maali päikelaigu sisse riputada, värvid võivad heledamaks minna ja ära pleekida. Kõige parem kaitse oleks teos veel lisaks muuseumiklaasi taha panna, nendel klaasidel on UV kaitse ka endal olemas ja võrreldes tavaklaasiga on kunsti mitmeid kordi parem ka vaadelda, kuna klaas ei peegelda.

Kokkuvõttes pakub alkoholitintidega maalimine põnevat loomingulist kogemust. Neil on siiski omad eripärad, mida tasub arvesse võtta: niiskust ja otsest päikest ei salli, maalimisel tasub ettevaatlik olla eralduvate aurude suhtes ja ootustest tuleb end vabaks lasta. Kerge perfektsionismi all kannatajana on see minu jaoks suurepärane võimalus end ümber programmeerida.

Minu alkoholitindi maalid

Alkoholitindi maalid on viimastel aastatel muutunud maailmas üha populaarsemaks. See unikaalne kunstivorm on üsna uus ja kujutab endast alkoholitintide segamist ja kandmist mitte-imavale pinnale, et luua efektseid ja värviküllaseid teoseid. Iga kunstnik läheneb erinevalt ja siin kirjutan lähemalt, kuidas just minu teosed sünnivad.

Loomise protsess

Alkoholitintidega saab luua väga erinevaid maale, aga mind ennast pealuvad kõige rohkem abstraktsed ja kuldsete detailidega teosed. Nende loomine on vahel üsna väljakutsuv – alustan mingi ideega oma peas, aga tintidel on tihti oma tahe, seega tulebki õppida end vabaks laskma ja usaldada protsessi. Tihti kuulan kõrvaklappidega oma lemmikmuusikat või mõnda podcasti, see aitab mul mõtted eemale saada ja lihtsalt olla selles protsessis.

Alkoholitindi värvid

Värvidest kasutan peamiselt Tim Holtz, Jacquard Pinata ja Kamenskaya alkoholitinte. Ma eelistan tummisemaid, maalähedaseid toone, mille valin tunnetuse järgi. Paar korda olen ka ämbrisse astunud ja näiteks kogemata kriiskava roosa tellinud, mis mul nüüd lihtsalt seisab. Samas kunagi ei tea, millal miski inspireerib ka sellist tooni katsetama, ilmselt jääb suve ootama.

Materjal

Alkoholitintide jaoks on vaja erilist pinda, paber ei saa olla tavaline koopiapaber, vaid on vaja erilist sünteetilist paberit, mis tinte endasse ei imeks. Eesti turult on kättesaadavad Yupo sünteetilised paberid, millega alustasin ka mina ja mida siiani aeg-ajalt valin uue töö loomiseks. Yupo pabereid on Eestis saadaval kahjuks ainult valitud mõõdud, seega üsna ruttu suunasin pilgu välismaa poole. Lemmikuks ongi osutunud nüüd NARA paberid, mida tellin Indiast otse tootjalt.

Olen enda jaoks avastanud ka lõuendid, mille katan kihiga, et tindid ei saaks liigselt kangasse imenduda. Lõuend annab maalile täiesti teise tekstuuri ja ka oma tehnikat tuleb pisut muuta – pean olema tähelepanelik kuhu oma tindilombi seisma jätan, sest nendest jäävad jäljed kergemini maha ja võivad rikkuda sujuvaid üleminekuid.

Maalimine

Tintide liigutamiseks ja mustrite loomiseks kasutan gravitatsiooni, väikest õhu pumpa ja fööne. Iga töö on erinev, vahel kasutan üht rohkem kui teist ja teinekord jälle vastupidi. Nende tehnikatega ongi võimalik saavutada ilusaid kuldseid jooni ja värvide laineid. Föönide puhul võib aga ohuks olla liiga tugev õhuvoog, mis võib pritsida värvi laiali ja liiga kuum õhk, mis võib paberi ebatasaseks teha ning lainetama ajada. Õnneks sain selle koolituse testpaberite peal kätte ja ei rikkunud mõnda suuremat tööd.

Lõpptulemus

Kui maal valmis, siis mulle meeldib seda pikalt vaadelda – leida põnevaid detaile, vaadata kuidas see valguse käes mänglevalt särab ja selle käigus hakkab teos mulle oma lugu rääkima. Tihti kirjutangi oma maalidele väikese sissejuhatuse juurde, et julgustada vaatajat oma mõtetes lugu jätkama. Abstraktsete teoste puhul see just kõige vägevam ongi, et igaüks saab seda tõlgendada oma moodi ja mulle pakub alati põnevust, mida teised minu maalides näevad.

Alkoholitindid ja õhuniiskus

Alustasin alkoholitintidega talvel ja siis oli nendega peaaegu puhas rõõm (nende manageerimine oli ikka frustreeriv). Tindid voolasid ilusti, kuld tekitas kauneid jooni ja tint jäi paberile püsima. Kuniks tuli kevad. Vahepeal tegin mõne kuuse pausi, seega ei osanud kartagi midagi… Järsku aga tint voolas veidralt, tekkisid tindipiisad paberile, tindist hakkasid eralduma erinevad baasvärvid, värvid läksid pärast kuivamist puudutades laiali, tintide servad meenutasid riigi kontuurjooni ja mis kõige katastroofilisem – kuld uppus teiste tintide alla ja lohises mööda paberit lombina. Kohutav! Mis küll valesti võiks olla!? Arvasin, et äkki tindid aeguvad kiiresti aga olin vahepeal uusi värve juurde ostnud ja need ka ei toiminud. Siis kahtlustasin, et mu alkoholi ja glütseriini segu sai vale. Lõpuks jätsin glütseriini üldse sisse segamata aga asi ei paranenud. Lõpuks pika googeldamisega selgus, et asi on õhuniiskuses. Liiga kõrge õhuniiskus hakkab tintide käitumist mõjutama ja trikke tegema, abimeheks oleks niiskust vähendav konditsioneer – mida mul ei ole.

Jäi üle oodata külmasi ilmasi ja kütteperioodi. Nüüd on see käes ja võin kinnitada, et tindid käituvad juba päris hästi, kuigi on vihmased ilmad. Mina pean aga õppoma tinte juhtima, päris palju tõid on puhtalt prügikasti materjal.

Kokkuvõttes võib öelda, et alkoholitinte mõjutab tugevasti kõrge õhuniiskus, ideaalis võiks õhuniiskuse tase toas olla alla 40%. Sellegipoolest on päris huvitav katsetada tintidega ka kõrgemas niiskuses, mõne maali puhul võib olla see effekt just miski, mis kõnetab.

© 2026, Taika Tiger